“Stress - kas hukatus või võimalus?”

Tänases ühiskonnas on STRESS saanud täiesti tavaliseks sesiundiks ja võib öelda, et isegi ei pöörata enam sellele seisundile erilist tähelepanu, sest kellel seda ei oleks -arvatakse!"Iseenda eest ei põgene... "  

Nõustun üldusese arvamusega - kindlasti on- ilma stressita inimene edasi ei liiguks! Stressi seisund tekitab organismis adrenaliini, mistõttu aitab meil tegutseda ja eesmärke saavutada. Oluline on aga siinjuures teadlikult oma stressi seisundit juhtida, et adrenaliin veres püsiks tasakaalus ja Sulle energiat juurde toodaks. Kui me aga pidevalt tegeutseme adrenaliini mõjul ja seda maandada ei oska tekib nö. positiivsest stressist inimese vaimse -ja/või füüsilise tervise allakäik, mis algab esimese astme stressiga, sealt edasi teine ja kolmas aste- mis võib lõppeda läbipõlemisega. Eha Rüütel on väga hästi öelnud: “Läbi saab põleda see, mis juba enne heleda leegiga põleb.”  Olen kogenud stressi kõiki astmeid - ka läbipõlemist ja nõustun üldiste läbipõlemissümptomitega, milleks on: kergekäeline viiruste ülesse korjamine, krooniliste haiguste ägenemine, üldine väsimusseisund, emotsioonide kontrollimatus- sealhulgas ka VIHA. Süüdlaste otsimine, usaldus on viidud miinimumini nii iseenda, kui ka teiste osas. Inimese toimetulek iseenda ja teiste eest hoolitsemisega on minimaalne, mis viib lõppstaadiumini ehk nö. peaga vastu seina jooksmiseni, mida iseloomustab rahulolematus kõige ja kõigi osas. Olukorrast väljapääsu on antud hetkel raske ette kujutada, kui mitte ilmvõimatu.  Läbipõlemise etapp on kindlasti väga ohtlik seisund, kus tegemist on nö. enesehävitusprogrammi viimase staadiumiga. Inimene on üldjuhul viidud viimse piirini. Otsustada tuleb, kas jääda põhja või hakata leidma võimalusi ja lahendusi, kuidas  põhjast vaikselt välja ronida. See on moment, kus inimene üldjuhul teeb väga kardinaalse otsuse.  1) annab alla ja sooritab enesetapu põhjusel, et tunneb end häbiväärselt ja süüdlasena teatud keerulise ja sel hetkel väljapääsmatu olukorra tekitamises ja oma lähedastele kannatuste põhjustamises tundes, et teeb sellega kõigile teene ning teades, et kui probleemi põhjust ei ole ei ole ka probleemi. Inimese reaalsustaju on siinjuures halvatud. Ta ei oska eristada olulist ebaolulisest!  2) otsustab võtta vastutuse oma elu üle ja otsib abi teadvustades, et ta ei ole suuteline antud juhtumiga enam ise tegelema ja lahendust leidma. See on justkui alistumine elule ja otsus lõpetada võitlus võimatuga- tingimustega, mis ei kuulu tema kontrolli alla.  Ise olen läbi käinud mõlemad punktid- kus valmistusin end jäädavalt hävitama- sinna juurde käis ka plaani koostamine- mis on väga oluline tundemärk, et inimene on saavutanud oma põhja. Mind päästis tookord minu lapsed, eriti just kolmas - tütar, kes oli sel ajal ca 6 kuune. Olen antud olukorrast kirjutanud eelnevates postitustes, kel huvi saab täpsemalt lugeda esimest postitust blogis või tänutundega kirjutatud luuletust oma tütrele “ Stay with me” .  Õnneks siiski jõudsin ka otsuseni, et suudan ja soovin olukorrast väljuda ja otsustasin otsida abi. Väljatulek antud olukorras kestis tegelikult ca 2 aastat- ennem, kui suutsin hakata funktsioneerima ja taas tegutsema, kartmata taas läbi kukkuda ja leida ennast kasutuna. Kõik need 2 aastat olid pühendatud tööle iseendaga ja oma sisemaailma tundma õppimisele ning tunnetega kontakti saamisele.  Tegemist oli äärmiselt raske, kuid tuleb tunnistada, et ka äärmiselt põneva perioodiga. Koorides sibulat kiht- kihilt, avastasin taas ja taas, et me ise loome oma sisemist reaalsust, mis väljendub meie välises maailmas ehk materialiseerub eluna, selle otseses mõttes!  Meie mõtted ja emotsioonid, mis peituvad tunnetena meie kehas on võtmeks, kuidas saame teadvustada, missugused on need mõttemustrid, mis meie elu juhivad. Kui teadvustame need mustrid, same hakata teadlikult uskumusi ümber kujundama. Me saame muuta vaid seda, mida endale teadvustame, mistõttu on muutumise tee oluliseks tööriistaks oma alateadvusega tutvumine, sisaldades ka hulgaliselt VALESID, mille oleme elu jooksul endale sisendanud. Muutumine tähendab VALEDEGA leppimist ja ümbermuutmist iseenda TÕEKS, mis edaspidi toetaks sinu elu-olu, mitte ei seaks pidevaid takistusi. Alateadvus töötab nö. kaitsemehhanismina ja töötab viisil- kuidas me oleme talle käsklusi jaganud. Seni, kuni ei tule uut käsklust, ei toimu ka muutust! 

Mis on Stress? 

Alustame definitsiooniga Vikipeedias - Stress on emotsionaalnepingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid (näiteks kortisool), mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige rohkem südame-veresoonkonnale. Stressihormoonid põhjustavad lihasepinge suurenemist, veresoonte ahenemist ja vererõhu tõusu.  Sirje Niitra on stressi nimetanud moehaiguseks. Sirje on oma raamatus "Stress- räägivad juhid ja hingetohtrid" öelnud, et see ei ole haigus, mida tablettidega ravida saab ja stressil on üle 120 erineva sümptomi.  Psühholoog Taimi Elenurmi sõnul võivad stressi põhjustada ühekordsed suured lüüasaamised (nt. töötkoha, staatuse või palga kaotus, kui ka väikeste asjade kuhjumine pikema perioodi jooksul). Kui tuleb näiteks lühikese periodi vältel lahendada mitmeid probleeme ja võtta vastu otsuseid, mis sageli nõuab otsustamist piiratud infoga tingimustes. Sellest tulenevalt aga jõud kaob ja inimene hakkab järjest enam tunnetama, et ei jaksa enam, mõistus ei tööta ja pea on raske ning tihenevad ka peavalud, mis ei lase sellistel tingimustel jätkata- see on justkui keha märguanne inimesele, et midagi on viltu!  Sirje Niitra on oma raamatus “Stress- räägivad juhid ja hingetohtrid” stressi jaotanud kolme astmesse:  Esimese aste puhul üldjuhul inimene ise seda ei taju, kuid tajuvad inimesed tema ümber. Inimene on rohkem ärrituv, teeb tavapärasest rohkem vigu, töövõime on langenud.  Teises astmes tekib juba neuropsüühiline pinge: inimene võib ootamatult naerma või nutma puhkeda, silmalaug võib tõmmelda, kohvitass võib kätte võttes väriseda. Inimene ise ei oska antud käitumisviisile ja sümptomitele seletust anda, kuid ei saa ka midagi sinna parata.  Kolmas aste on somaatiline tasand- neuropsühootiline pinge on muutunud krooniliseks, kus teatud olukordades hakkavad alati käed higistama, nahk punetama vms. Esineb unetust ja tiheneud on peavalud- eriti aga nädalavahetuse peavalud, mis on tingitud pingelangusest. Kroonilises väsimusseisundis inimesele ei paku miski enam rõõmu ega pinget, elu tundub ühtemoodi hall. Antud staadiumis hakkavad välja kujunema kroonilised haigused ja inimene võib jõuda läbipõlemisstaadiumisse, mida oli juba lähemalt kirjeldatud eelpool. Siiski ei saa öelda, et stress on ainult negatiivne. Eespool sai juba mainitud Stressi positiivset kulgu, mis on eluks vajalik seisund- PANEB MEID TEGUTSEMA. Sellest tulenevalt on vaja õppida stressi ise teadlikult kontrollima, et antud seisundit positiivselt ära kasutada. Seetõttu on Stress nii HUKATUS- kui ei osata seda tulemuslikult juhtida ning teisest küljest VÕIMALUS end tulemuslikult teostada! nagu ikka siin materiaalses maailmas on alati kaks poolt ja kumbki ei ole tegelikult vale- tuleb vaid osata leida õige vaatenurk! 

Millest stress tekib? 

Stress tekib organismi jaoks äärmuslikes tingimustes, milleks võivad olla nii pingeline elukeskkond kui ka üksindus, liiga raske vaimne või kehaline töö, tavapärase elurütmi ootamatu muutus, iseenda või lähedase inimese raske haigus ja trauma, mure lähedase inimese pärast, elamine või töötamine sobimatutes kliimatingimustes, väsimus ja kurnatus jne.  Psühholoog Anti Kidron peab sagedasemaks stressi põhjuseks HIRMU, mille seaduspärasus on see, et millele keskendud- sellele jõudu lisad, ehk rohkem hirmu loob hulgaliselt hirmu, kuni paanikahäireni välja, mille tulemusel inimene ühel hetkel ei ole võimeline enam iseseisvalt funktsioneerima “Paljudel on kestev hirm jännijäämise ees. See toob kaasa kahaneva eneseusalduse ja inimene hakkab oma tulevikku nägema põhjendamatult mustades värvides” ütleb Anti Kidron. 

Mida Stress põhjustab? 

Stress mõjutab inimese kehalist enesetunnet, mõttetegevust ja tundeelu, mis võib avalduda südamepekslemises, õhupuuduses, hingamise kiirenemises ilma igasuguse füüsilise pingutuseta. Käed ja jalad muutuvad külmaks, suu hakkab kuivama, võivad tekkida iiveldushood või kõhuvalud. Mõnel tõuseb higinäärmete talitlus, lühiajaline kõhulahtisus või -kinnisus, teisel tihedam urineerimise soov. Keha väljendab end sooviga vabaneda üleliigsest koormast, kui tajub pingelise olukorra teket. Kõhukinnisust võib iseloomustada sellega, et on hirm end väljendada, mistõttu hoitakse oma pingeid ja emotsioone kinni. Higi eritus, kõhulahtisus ja tihe urineerimine seda sama- aga vastupidisel viisil öeldes, et anna alla ja vabasta oma keelatud tunded, sest see on kehale koormav. Nii alateadlikult kinni hoides kui alateadlikult vabastades tegevused on mõlemad tohutut energiat nõudvad, sest keha peab tegelema pidevalt reaktsiooniga “ võitle või põgene”, mis ei lase organismil taasutuda teades, et tegemist on eluohtliku olukorraga ja pidevalt on oluline adrenaliini tootmine, et suudaksid eksisteerida ja antud olukorrast välja tulla. Kui inimene on pidevalt “ võitle või põgene” seisundis ei saa organism adrenaliini vabastada ja tekibki ülepinge, mis põhjustab ka häireid stressihormooni kortisooli tasemes, mis võib olla väga hüplik ja ebaühtlane. (Kortisool on hormoon, mida toodetake neerupealsetes. Selle ülesanne on suhkruvaeguse või stressi korral anda korraldus maksale ja lihastele eritada vereringesse glükoosi, mis aga pideva pingeseisundi korral kurnab organismi ülemäära)  Pikaajalise stressi tulemusena võivad välja kujuneda somaatilised haigused ja vaimsed häired, millest sagedasem on neuroos. Neurootilisus avaldub tunde- ja tahteelu muutustes nagu ülitundlikkus, erutuvus, masendus, ärevus, kergesti väsimine. Inimene võib hakata käituma irratsionaalselt ja mittemõistlikult, mis võib põhjustada sisemist ebakindlust, põhjustades kaitsvat ja ründavat käitumisviisi, mille tulemusel võib inimene jääda seltskonnast eemale ja raskendades olukorda isegi enam.  Kuna inimene on siiski unikaalne, siis iga organism reageerib stressi põhjustele erinevalt. Pikka aega on teadlased täheldanud, et inimese siseelundite haigused mõjutavad tema hingelist seisundit ja vastupidi. Eriti tihedalt on seos aga sisesekretoorsete näärmete olukorra ja kesknärvisüsteemi tegevuse vahel. Pingete kuhjumise raskeim tagajärg on südameinfarkt.  Holistilises käsitluses on südameveresoonkonna haigused põhjustatud armastuse ja tähelepanu ning rõõmu puudusest ja pidevast iseenda piitsutamisest, et MA EI OLE PIISAV. Ei ole vahet, mis eluvaldkonna teemadega on tegemist. Kui ikka inimesel on sisendatud uskumus, et ta ei ole väärt ennem, kui ta midagi teeb ja tegemisest on tekkinud materiaalne väärtus, mida saab mõõta ja selle tegevuse tulemusena tekib nö tasu, (kas asja või tänu või tunnustuse näol) siis inimene seda ka teeb, sest nii on programmeeritud. Kui mingil põhjusel aga tasu jääb tulemata, siis on käes pettumuse moment, mis viib inimese KURBUSENI ja sealt edasi juba VIHANI, mis tapab rõõmu tunde inimese tajusüsteemis, kuna pole põhjust millestki rõõmu tunda- on tekkinud PUUDUSTEADVUS. Antud seisundist ei ole võimalik vabaneda ennem, kui on tuvastatud tegelikud VAJADUSED, mis ajendavad inimest ennast pidevalt paremini SOORITAMA. Kui sooritus on tulemuslik, tuntakse küll rõõmu, kuid see tunne on väga lühiajaline, sest käib alateadvuse programm- see on hea tunne!- TAHAN VEEL, ja siis veel ja veel ja veel…., kuni ühel hetkel ollakse tegevustest sõltuvuses ( õigemini kaassõltuvuses) ja inimene tajub, et rõõmu tunnet on võimalik tunda vaid tegevustega ja sooritustega seonduvalt, mistõttu tekivad ärevushäired ja oskamatus lihtsalt olla. Lihtsalt olles tekib VÄÄRTUSETUSE tunne- mida meel välja ei kannata. Ollakse pidevalt orav rattas seisundis ja seesugune kaassõltuvuse vorm meie ühiskonnas on paraku meeletult kõrge. Põhjus on muidugi meie ühiskonna normides. Oleme põlvkondade kaupa õppinud pidevalt midagi tegema ja tegemise eest midagi saama! Ise samal ajal tajumata, MIS meil juba olemas on ja teadvustamata, KAS on üleüldse vajadus veel midagi juurde saada?  Olles ise põdenud töönarkomaaniat, tean täpselt, mida tähendab olla orav rattas ja kui kaua võtab aega päriselt antud seisundist välja tulek! Tunnistan, et alles hiljaaegu (oktoober-november 2018) juhtus minuga päris “tore” seik arvutiga. Arviti lakkas ühel päeval ilma ühegi teadaoleva põhjuseta töötamast. Alguses tundus see ilmvõimatu, sest alles töö juures olles arvuti töötas ja kui koju jõudsin ja soovisin hakata tasuma igakuiseid arveid- oli arvuti kontaktivõimetu! Sain kohe aru, et tegemist on mingi märgiga, millele pean tähelepanu osutama. Ei läinud kaua aega mööda, kui sain aru, et see väljendab endiselt vajadust olla tegevuses! Põhjusel, et olen 4 lapse ema ja loobunud ka ettevõtte juhtimisest võttes ka väga pikalt AJA MAHA, andis mulle teadmise, et olen enda jaoks kõik võimaliku teinud ja kaassõltuvusest üle saanud. Arvuti juhtum näitas aga selgelt- ega ei olnud ikka küll!!! See oli minu õlekõrs, mis mul aitas ikkagi olla “kasulik”. Arvutis ma üldjuhul kirjutasin blogi postitusi, jagasin näpunäiteid, esitasin küsimusi sotsiaalmeedia kanalites teemadel- kuidas iseenda arengut soodustada? Aega võttis see loomulikult oma jagu, mis andis mulle ju sisemise rahulolu tunde- et ma midagi ikka produtseerin, millel on ju ka tulemus - ehk kedagi huvitab minu arvamus või kogemus, ehk kellelgi on abi !? Ei salga, kindlasti ka on olnud abi, aga antud momendil ei olnud tegelikkuses ju tegemist päris siira tegevusega! Antud juhul ma rahuldasin iseenda vajadusi- hoides end tegevuses. Sain läbi arvuti juhtumi aru, et olin kuni selle momendini tegelikkuses ikkagi veel sõltuvuses!  Arvutivaba period oli mul ca 1,5 kuud, mis aitas mul vajadusest OLLA TEGEVUSES ületada. Seda aga ainult põhjusel, et ma teadvustasin seda enesele!!! Kui oleksin olnud arvuti ja maailma peale pahane ja pettunud, et arvuti läks katki, mis on põhjustanud kulud ja katkestuse tööl, siis ei oleks sellest juhtumist vähimatki kasu olnud- minu viha minu sees oleks suurenenud, mida oleksin erinevatele välismaailma teguritele välja paisanud. (võib-olla minu blogi lugeja on ka märganud, et postituste arv on oluliselt vähenenud 😊, mis ei tulene sellest, et mul midagi öelda ei ole, kuid teen seda ainult siis, kui pean öeldut ka äärmiselt oluliseks, mitte ainult iseeneseslikust vajadusest midagi produtseerida!)  Mis seal salata ka antud postitus on kirjutatud põhjusel, et olen võtnud südameasjaks tegeleda inimestega, kes kannatavad stressi all, kuid ei pruugi seda iseenesele veel teadlikult teadvustada. Postitus peaks andma esmased vihjed ja tunnusmärgid teadvustamaks, missuguses staadiumis inimene juba asetseb, saades seeläbi astuda teadlikke samme enese eest hoolitsemiseks. " Sest soovin Sulle parimat" Ühe võimalusena olen kokku pannud 2 päevase praktikumi “Appi olen ummikseisus ja ei tea, kuidas edasi!?” Praktikumi sihtrühmaks on esimese ja teise astme stressi all (eelpool postituses välja toodud) kannatavad inimesed,kelle emotsionaalne kontroll on häirunud ja mõtteprotsessid on takistunud. Võimalik, et on tekkinud ka juba füüsilised sümptomid nagu pinge kaela -ja õlapiirkonnas, peavalud ja immuunsüsteemi nõrgenemine.  Antud astmes on võimalik stressiga toime tulla lihtsamini, kuid esmalt tuleb siiski enesele ausalt tunnistada “Jah, ma tunnetan stressi ilminguid ja ma otsin enesele abi- ma võtan enese vaimse tervise ja füüsilise tervise eest vastutuse ja teen kõik oleneva, et sellest seisundist võitjana väljuda” Kui eelnev kinnitus on midagi, millele oled nõus alla kirjutama, ootan Sind kahe päevasele praktikumile, mille jooksul tegeleme:1) Mure tunnistamisega

2) Mure positsioneerimisega

3) Põhjuse tuvastamisega

4) Põhjuse aktsepteerimisega

5) Mure minna laskmisega

6) Puhastumisega

7) Tegeliku vajaduse tuvastamisega

8) Tegelikust vajadusest lähtuvalt uue eesmärgi püstitamisega

9) Uue eesmärgi visualiseerimisega ja loomisega

10) Kinnitamisega

11) Eesmärgi lahti laskimisega

12) Tegevusplaani koostamisega

13) Koduseks ülesandeks jääb sammude astumine ja vajadusel toetuse palumine. Alljärgnevalt on võimalus testi abil end hinnata, kui suur on Sinu võimalik stressi aste!  KÜSIMUSED:  1. Kas ärritud tihti tühiste asjade pärast?  2. Kas läbielatud närvipingest on raske vabaneda?  3. Kas muremõtted röövivad ööund?  4. Kas teised inimesed talitavad tihti erinevalt Sinu tahtest ja antud tulemus häirib Sind?  5. Kas vaevled tihti süütundes tegemata asjade pärast?  6. Kas tunned tihti pinget kuklas ja/või õlapiirkonnas?  7. Kas tarvitad rohkem alkoholi või suitsetad varasemas tihedamini?  8. Kas Sul on raskusi keskendumisel tööle või õpingutele?  9. Kas elad hingelisi kriise tavapärasest raskemalt läbi?  10. Kas tunnetad tihedamalt iiveldust või südamekloppimist, käte higistamist või kuivustunnet suus? VASTUSED: Kui vastasid 2-3-le küsimusele jaatavalt on põhjust stressi kahtlustada ja praktikum on kindlasti abiks!  Kui vastasid jaatavalt 4-7-le küsimusele on ilmselt tegemist stressi II astme seisundiga ja tuleb otsida lahendusi - praktikum on kindlasti oluline, andes pinnase teadvustamaks, mis on Sinu olukorra põhjustanud ja abistades vastuste leidmisel, kuidas sellises olukorras toimida.  Kui vastasid jaatavalt 8-10-le küsimusele, oled suure tõenäosusega läbi põlenud ja vajad individuaalset tuge, et oma olukord võimalikult leebelt läbida! Võta kindlasti ühendust oma perearstiga ja hakka otsima endale sobivaimat terapeuti, lisaks meditsiinilisele järelvalvele! Nimetan praktikumi maksumust 252€ investeeringuks põhjusel, et see on tõesti odavaim võimalus ennast kätte võtta ja astuda reaalseid samme enese tervenduse suunas - samal ajal end mõnusalt hellitada lasts ja puhastudes Taagepera luksuslikus Lossispaas Wagenküll! Rohkem Infot praktikumi osas leiad käesoleva blogi Koolituste rubriigist lingilt “Appi olen ummikseisusja ei tea, kuidas edasi!? Kui oled juba päris kindel, et vajad toetust ja praktikum on Sulle sobiv viis, siis vajuta allolevale nupule registree

run☟ REGISTREERUN NB! Registreerumine praktikumile on avatud kuni 02.04.2019 ja kohti on 10. Hooli endast! Armastusega, Kristel


Foto Anna Volmer Photography Postituses kasutatud kirjandus: Sirje Niitra. Stress - räägivad juhid ja hingetohtrid, Sirje Niitra. Äripäeva kirjastus 2004Vikipeedia Vaba Entsülopeedia https://et.wikipedia.org/wiki/Stress  21.03.2019

38 views0 comments

Recent Posts

See All